RC3 GPS kasutusjuhend

11. POLARI TARK TREENINGSÜSTEEM

Polari sporditsoonid

Polari sporditsoonide abil on võimalik saavutada südame löögisagedusel põhinevate treeningute uut efektiivsuse taset. Treeningud jaotatakse viide sporditsooni, mis põhinevad protsendil maksimaalsest südame löögisagedusest. Sporditsoonide abil on lihtne valida ja jälgida treeningute intensiivsust.

Tsoon

Intensiivsus % SLSmax-st, l/min

Kestuse näide

Treeningu mõju

VÄGA RASKE

90–100%

171–190 l/min

alla 5 minuti

MÕJU: arendab maksimaalset kehalist võimekust ja kiirust

TUNNE: väga kurnav hingamise ja lihaste jaoks

SOOVITUS: vormis sportlastele

RASKE

80–90%

152–172 l/min

2–10 minutit

MÕJU: suurendab maksimaalset kehalist võimekust

TUNNE: väsimustunne lihastes ja hingeldamine

SOOVITUS: kõigile lühemateks treeninguteks

KESKMINE

70-80%

133–152 l/min

10-40 minutit

MÕJU: parandab aeroobset võimekust

TUNNE: kerge lihaspinge, kerge hingamine, mõõdukas higistamine

SOOVITUS: kõigile mõõdukalt pikkadeks treeninguteks

KERGE

60-70%

114-133 l/min

40-80 minutit

KASU: parandab üldist vastupidavust ja rasvade põletamist

TUNNE: mugav, kerge hingamine, madal koormus lihastele, kerge higistamine

SOOVITUS: kõigile pikemateks ja sageli korduvateks lühemateks treeninguteks

VÄGA KERGE

50-60%

104–114 l/min

20-40 minutit

MÕJU: parandab üldist tervist ja taastumisprotsessi

TUNNE: väga kerge hingamisele ja lihastele

SOOVITUS: kaalu jälgimiseks ja aktiivseks taastumiseks

SLSmax = Maksimaalne südame löögisagedus (220-vanus). Näide: 30 aastane, 220–30=190 l/min.

Treening südame löögisageduse tsoonis 1 toimub väga madala intensiivsusega. Peamine treeningu põhimõte seisneb selles, et võimekus paraneb treeningujärgse taastumise käigus, mitte ainult treeningu ajal. Kiirendage taastumisprotsessi väga madala intensiivsusega treeningu abil.

Treening südame löögisageduse tsoonis 2 on vastupidavustreeningu jaoks, mis on iga treeningprogrammi oluline osa. Treeningud selles tsoonis on kerged ja aeroobsed. Pika kestusega treening selles madala intensiivsusega tsoonis on efektiivne energia kulutamise seisukohast. Edusammud eeldavad püsivust.

Aeroobset võimekust on võimalik arendada südame löögisageduse tsoonis 3. Treeningu intensiivsus on kõrgem, kui sporditsoonides 1 ja 2, kuid siiski peamiselt aeroobne. Treening südame löögisageduse tsoonis 3 võib koosneda näiteks intervallidest, millele järgneb taastumine. Treenimine selles tsoonis on eriti efektiivne südame ja skeletilihaste vereringe parandamiseks.

Kui teie eesmärgiks on võistelda oma potentsiaalse tipu lähedal, peate te treenima südame löögisageduse tsoonides 4 ja 5. Nendes tsoonides treenite anaeroobselt, kuni 10-minutiliste intervallidega. Mida lühem on intervall, seda kõrgem on intensiivsus. Väga tähtis on piisav taastumine intervallide vahel. Treening tsoonides 4 ja 5 on mõeldud tippvormi saavutamiseks.

Polari sporditsoone on võimalik personaliseerida kasutades laboratoorselt mõõdetud SLSmax väärtust või tehes maksimaalse pingutuse testi iseseisvalt. Sporditsoonis treenides üritage kasutada tervet tsooni. Tsooni keskel püsimine on hea eesmärk, kuid südame löögisageduse hoidmine kogu aeg ühel tasemel ei ole vajalik. Südame löögisagedus kohaneb vähehaaval treeningu intensiivsusega. Näiteks kui liigute sporditsoonist 1 sporditsooni 3, võtab vereringesüsteemi ja südame löögisageduse kohanemine aega 3-5 minutit.

Südame löögisageduse reaktsioon treeningu intensiivsusele sõltub kehalisest võimekusest, taastumisest ning keskkonnaga seotud teguritest. Tähelepanu tuleb pöörata tekkivale väsimustundele ning kohandada oma treeningprogramm vastavalt sellele.

↑ Back to top

Südame löögisageduse muutlikkus

Südame löögisagedus vaheldub iga südamelöögiga. Südame löögisageduse muutlikkus (heart rate variability, HRV) tähistab üksteisele järgnevate südamelöökide vaheliste intervallide (R-R intervallide) muutlikkust.

HRV tähistab südame löögisageduse kõikumist keskmise südame löögisageduse ümber. Keskmine löögisagedus 60 lööki minutis (l/min) ei tähenda, et intervall üksteisele järgnevate südamelöökide vahel on täpselt 1,0 sekundit, vaid et intervallid võivad kõikuda 0,5 kuni 2,0 sekundi vahel.

HRV sõltub aeroobse võimekuse tasemest. Heas korras südame HRV on rahuolekus tavaliselt suur. Muud tegurid, mis mõjutavad südame löögisageduse muutlikkust on vanus, geneetika, kehaasend, kellaaeg ja tervislik seisund. Treeningu ajal HRV väheneb, samal ajal kui südame löögisagedus ja treeningu intensiivsus tõusevad. HRV väheneb ka vaimse stressi perioodidel.

Südame löögisageduse muutlikkust reguleerib autonoomne närvisüsteem. Parasümpaatiline aktiivsus vähendab südame löögisagedust ja suurendab südame löögisageduse muutlikkust, samal ajal kui sümpaatiline aktiivsus suurendab südame löögisagedust ja vähendab südame löögisageduse muutlikkust.

Südame löögisageduse muutlikkust kasutatakse ka OwnIndexi ja ZoneOptimizeri funktsioonide puhul.

↑ Back to top

Polar ZoneOptimizer

Polar ZoneOptimizeri funktsioon võtab selle põhimõtte omaks ning soovitab väikse südame löögisageduse muutlikkuse puhul madalama intensiivsusega treeningut ja suure südame löögisageduse muutlikkuse puhul kõrgema intensiivsusega treeningut. Samuti annab see tagasisidet teie igapäevase füsioloogilise seisundi kohta (hea/normaalne/madal) võttes arvesse mõõdetud südame löögisageduse muutlikkust ja varasemaid väärtusi.

ZoneOptimizeri funktsiooni eelised

Igale sporditsoonile on iseloomulik erinev füsioloogiline reaktsioon, mida on lühidalt kirjeldatud lõigus Polari sporditsoonid. ZoneOptimizer võtab arvesse teie hetke füüsilist seisundit ja seab sporditsoonide väärtused nii, et erinevatel päevadel treenides oleks füsioloogiline reaktsioon sama. See tähendab, et sporditsoonides treenides kohandatakse treeningute intensiivsust vastavalt teie keha igapäevasele füsioloogilisele seisundile.

ZoneOptimizeri mõõtmine

Polar ZoneOptimizeri funktsioon soovitab väikse südame löögisageduse muutlikkuse puhul madalama intensiivsusega treeningut ja suure südame löögisageduse muutlikkuse puhul kõrgema intensiivsusega treeningut. Samuti annab see tagasisidet selle kohta, kas teie praegused piirid on varasemate mõõtmistulemustega võrreldes tavapärasest kõrgemad, madalamad või samad. Te võite saada tagasisidet oma igapäevase füsioloogilise seisundi kohta, kui pöörate tähelepanu sellele, kui kiiresti ja kergelt olete suutelised soovituslike südame löögisageduse piiridega treenima.

Polar ZoneOptimizeri kindlaksmääramine toimub kolmes etapis ja lõppeb, kui kindlaksmääramine on kestnud maksimaalselt 10 minutit.

Tegevus

Südame löögisagedus löökidena minutis

Kestus

Kuidas saavutada

Hoidke oma südame löögisagedust vahemikus 70 ja 100 lööki minutis.

70 - 100 l/min

Minimaalselt 2 minutit

Seismise või väga madalal intensiivsusel treenimisega, nagu näiteks aeglase kõnniga.

Suurendage oma südame löögisagedust järk-järgult kahe minuti jooksul 100-130 löögini minutis.

100 - 130 l/min

Minimaalselt 2 minutit

Soojenduse ajal kiire kõnni või madalal intensiivsusel jalgrattasõidu ja sörkimisega.

Suurendage oma südame löögisagedust järk-järgult üle 130 löögi minutis.

130 l/min <

Minimaalselt 30 sekundit, maksimaalselt 6 minutit

Suurendage oma südame löögisagedust järk-järgult ja jätkake plaanipäraselt.

Mõõtmisetapid

  1. Treeninguks valmistumine: südame löögisageduse muutlikkus on suur. Kuna südame löögisageduse muutlikkus on selles etapis suur, on lihtne avastada igapäevaseid muutusi. Numbriliselt tähendab see seda, et südame löögisagedus jääb vahemikku 70 ja 100 lööki minutis.

  2. Soojendus: südame löögisagedus tõuseb aeglaselt ja südame löögisageduse muutlikkus väheneb. Selle etapi ajal hakkab südame löögisageduse muutlikkus vähenema ja keha valmistab end ette suuremateks intensiivsusteks. Numbriliselt tähendab see seda, et südame löögisagedus jääb vahemikku 100 ja 130 lööki minutis.

  3. Südame löögisageduse muutlikkus ühtlustub. See on treeningu etapp, kus südame löögisageduse muutlikkus püsib väga madalal tasemel või peaaegu kaob. Kõiki südame löögisageduse kontrollvahemiku piire kohandatakse, kui südame löögisageduse muutlikkus kaob. Südame löögisageduse muutlikkus kaob tavaliselt siis, kui südame löögisagedus on umbes 130 lööki minutis või rohkem.

ZoneOptimizeri puhul kasutatakse tavaliselt absoluutarve (70-100-130 lööki minutis), kuid kaks ülemist arvu muutuvad, kui isiklik SLSmax on väga madal. Teise etapi ülempiir, mis on tavaliselt 130 lööki minutis, on seatud nii, et see ei ületaks 75% SLSmax-st. Seda tehakse automaatselt, ilma et teie peaksite selleks midagi tegema.

ZoneOptimizer võimaldab etappidele 1 (treeninguks valmistumine, südame löögisagedus vahemikus 70 ja 100 lööki minutis) ja 2 (soojendus, südame löögisagedus vahemikus 100 ja 130 lööki minutis) erinevaid kestusi. Soovituslikud minimaalsed kestused piiride edukaks kindlaksmääramiseks on 2 minutit etapis 1, 2 minutit etapis 2 ning pool või maksimaalselt 6 minutit etapis 3.

ZoneOptimizer on mõeldud kasutamiseks tervetele täiskasvanutele. Mõned terviseseisundid võivad põhjustada südame löögisagedusel põhineva ZoneOptimizeri kindlaksmääramise ebaõnnestumise või ebatäpsuse. Need terviseseisundid on näiteks kõrge vererõhk ja südame arütmia. Ka teatud ravimid võivad seda põhjustada.

↑ Back to top

Maksimaalne südame löögisagedus

Maksimaalne südame löögisagedus (SLSmax) on suurim südamelöökide arv minutis (l/min) maksimaalse kehalise koormuse ajal. See on individuaalne ja sõltub vanusest, pärilikest teguritest ja kehalise võimekuse tasemest. See võib sõltuda ka sellest, millise spordialaga tegeletakse. SLSmax-i kasutatakse treeningu intensiivsuse väljendamiseks.

Maksimaalse südame löögisageduse kindlaksmääramine

Teie SLSmax-i on võimalik kindlaks määrata mitmel moel.

  • Kõige täpsem on SLSmax-i kliiniline mõõtmine, mis toimub tavaliselt kardioloogi või sporditeadlase järelvalve all maksimaalse pingutuse testi käigus jooksurajal või veloergomeetril.

  • Teil on võimalik SLSmax-i kindlaks määrata ka koos treeningpartneriga treenides.

  • SLSmax-i saab välja arvutada ka valemi 220 - vanus abil, kuigi teaduslikud uuringud näitavad, et see meetod pole eriti täpne, eriti vanemate inimeste puhul ja nende puhul, kes on mitmeid aastaid olnud heas vormis.

Kui olete viimaste nädalate jooksul teinud raskeid treeninguid ja teate, et suudate ohutult saavutada maksimaalse südame löögisageduse, võite julgelt teha testi SLSmax-i kindlaksmääramiseks ise. Soovitatav on treeningkaaslase juuresolek testi tegemise ajal. Kui kahtlete milleski, konsulteerige enne testi tegemist oma arstiga.

Siin on näide lihtsast testist.

1 samm: Tehke tasasel pinnal 15-minutiline soojendus, saavutades oma tavaline treeningtempo.

2 samm: Valige välja mägi või trepp, mille tippu jõudmiseks kulub rohkem kui 2 minutit. Jookske mäest/trepist üles, saavutades võimalikult kiire tempo, mida olete suuteline hoidma 20 minuti jooksul. Laskuge tagasi mäest/trepist alla.

3 samm: Jookske veelkord mäest/trepist üles tempos, mida olete suuteline hoidma 3 kilomeetri läbimisel. Märkige üles kõrgeim südame löögisagedus. Teie maksimaalne südame löögisagedus on ligikaudu 10 löögi võrra kõrgem ülesmärgitud väärtusest.

4 samm: Jookske mäest/trepist alla, lastes oma südame löögisagedusel langeda 30-40 löögi võrra minutis.

5 samm: Jookske veelkord mäest/trepist üles tempos, mida olete suuteline hoidma vaid 1 minuti jooksul. Proovige joosta pool maad mäest/trepist üles. Märkige üles kõrgeim südame löögisagedus. See peaks olema teie maksimaalse südame löögisageduse lähedal. Kasutage seda väärtust oma maksimaalse südame löögisagedusena treeningtsoonide seadmisel.

6 samm: Tehke kindlasti vähemalt 10-minutiline lõdvestus.

↑ Back to top

Jooksusammude sagedus ja pikkus

Jooksusammude sagedus* tähistab jala, millele on kinnitatud jooksuandur*, puudutuste arvu vastu maad ühe minuti jooksul.

Jooksusammu pikkus* on ühe sammu keskmine pikkus. See on vahemaa parema ja vasaku jala vahel, mis puutuvad vastu maad.

Jooksukiirus = 2 * jooksusammu pikkus * jooksusammude sagedus

On kaks võimalust kiiremaks jooksmiseks: liigutada oma jalgu suurema sagedusega või joosta pikemate sammudega.

Eliitklassi pikamaajooksjad jooksevad tavaliselt kõrge jooksusammude sagedusega, 85-95 sammu minutis. Tõusudel on sammude sagedus madalam. Langustel on sagedus kõrgem. Jooksjad kohandavad oma jooksusammude pikkust kiiruse kogumiseks: jooksusammu pikkus suureneb kiiruse tõustes.

Sellegipoolest on algajate jooksjate sagedaseim viga liiga pikk jooksusamm. Kõige efektiivsem sammupikkus on loomulik sammupikkus - see, mis tundub kõige mugavamana. Te hakkate võistlustel kiiremini jooksma, kui tugevdate oma jalalihaseid, et need viiksid teid edasi pikema sammuga.

Samuti tuleks vaeva näha jooksusammude sageduse efektiivsuse suurendamisega. Jooksusammude sagedus ei suurene kergesti, kuid kui treenite korralikult, saate seda hoida ja parandada oma sooritust. Jooksusammude sageduse suurendamiseks tuleb treenida närvide-lihaste ühendust - ja seda piisavalt sageli. Üks sagedustreening nädalas on hea algus. Lisage sagedustreening ka teistesse treeningutesse. Pikkade kergete jooksude ajal jookske aeg-ajalt ka suurema sagedusega lõike.

Hea moodus jooksusammu pikendamiseks on teatud jõutreeninguga, nagu mäkkejooksu, pehmel liival jooksmise või treppidest üles jooksmisega tegelemine. Kuuenädalane treeningperiood, mis sisaldab ka jõutreeningut, peaks andma märgatavaid tulemusi seoses jooksusammu pikkusega ning kombineerituna paranenud jalgade kiirusega (näiteks lühikesed sammud 5 km läbimise tempos) peaks märgatavalt paranema ka üldine kiirus.

*Vaja läheb lisavarustusena saadaval olevat jooksuandurit s3+.

↑ Back to top

Polar Running Index

Running Index võimaldab lihtsal viisil jälgida võimekuse muutusi. Võimekust (kui kiiresti/kergelt te teatud tempos jooksete) mõjutab otseselt aeroobne võimekus (VO2max) ja treeningu ökonoomsus (kui efektiivselt teie keha jooksmise ajal toimib), ning Running Index on selle mõju mõõtmiseks. Running Indexi väärtuse aeg-ajalt toimuv salvestamine aitab teil jälgida oma edusamme. Edusammud tähendavad seda, et teatud tempos jooksmine nõuab vähem pingutust või et teie tempo on samasuguse pingutuse juures kiirem. Running Indexi funktsioon arvutab need edusammud välja. Running Index annab teile samuti igapäevast informatsiooni teie jooksuvõimekuse taseme kohta, mis võib erinevatel päevadel olla erinev.

Running Indexi eelised:

  • rõhutab heade treeningute ja puhkepäevade positiivset mõju.

  • jälgib vormisoleku ja võimekuse arengut erinevatel südame löögisageduse tasemetel - mitte ainult maksimaalse pingutuse tasemel.

  • teil on võimalik kindlaks määrata oma optimaalne jooksukiirus, kui võrdlete erinevate treeningute Running Indexi väärtuseid.

  • rõhutab parema jooksutehnika ja kehalise võimekuse tähtsust arengus.

Running Index arvutatakse iga treeningu ajal, kui südame löögisageduse ja GPS-funktsioon on sisse lülitatud / s3+ jooksuandur on kasutusel ning täidetud on järgmised nõuded:

  • kiirus on 6km/h / 3,75 miili tunnis või kiirem ja kestus mitte vähem kui 12 minutit.

  • südame löögisagedus on vähemalt 40% HRR-ist (südame löögisageduse reservist). Südame löögisageduse reserv on vahe maksimaalse südame löögisageduse (HRmax) ja puhkeoleku südame löögisageduse (HRrest) vahel.

     

    Näide:

    Isik, kelle HRmaxon 190 l/min ja HRrest 60 l/min

    40% (190-60) + 60 = 112 l/min (südame löögisagedus peab olema vähemalt 112 l/min)

    Täpse treeninguaegse südame löögisageduse väärtuse väljaarvutamiseks peate teadma oma täpseid HRmax ja HRrest väärtusi. Ligikaudse HRmax väärtuse kasutamisel on ka treeninguaegse südame löögisageduse väärtused alati ligikaudsed.

Veenduge, et jooksuandur on kalibreeritud. Arvutamine algab treeningu andmete salvestamise alustamisel. Treeningu ajal võite peatuda korraks näiteks valgusfoori taga, ilma et see arvutamist katkestaks.

Treeningu lõppedes kuvab treeningkompuuter ekraanile Running Indexi väärtuse ja salvestab selle treeningfailidesse. Võrrelge oma tulemust allpool oleva tabeliga. Tarkvara kasutades saate jälgida ja analüüsida Running Indexi väärtuste muutusi ajas ja erinevate jooksukiiruste puhul. Samuti saate võrrelda erinevate treeningute väärtusi ja analüüsida neid lühi- ja pikaajaliselt.

Lühiajaline analüüs

Mehed

Vanus / Aastad

Väga madal

Madal

Rahuldav

Keskmine

Hea

Väga hea

Suurepärane

20-24

< 32

32-37

38-43

44-50

51-56

57-62

> 62

25-29

< 31

31-35

36-42

43-48

49-53

54-59

> 59

30-34

< 29

29-34

35-40

41-45

46-51

52-56

> 56

35-39

< 28

28-32

33-38

39-43

44-48

49-54

> 54

40-44

< 26

26-31

32-35

36-41

42-46

47-51

> 51

45-49

< 25

25-29

30-34

35-39

40-43

44-48

> 48

50-54

< 24

24-27

28-32

33-36

37-41

42-46

> 46

55-59

< 22

22-26

27-30

31-34

35-39

40-43

> 43

60-65

< 21

21-24

25-28

29-32

33-36

37-40

> 40

Naised

Vanus / Aastad

Väga madal

Madal

Rahuldav

Keskmine

Hea

Väga hea

Suurepärane

20-24

< 27

27-31

32-36

37-41

42-46

47-51

> 51

25-29

< 26

26-30

31-35

36-40

41-44

45-49

> 49

30-34

< 25

25-29

30-33

34-37

38-42

43-46

> 46

35-39

< 24

24-27

28-31

32-35

36-40

41-44

> 44

40-44

< 22

22-25

26-29

30-33

34-37

38-41

> 41

45-49

< 21

21-23

24-27

28-31

32-35

36-38

> 38

50-54

< 19

19-22

23-25

26-29

30-32

33-36

> 36

55-59

< 18

18-20

21-23

24-27

28-30

31-33

> 33

60-65

< 16

16-18

19-21

22-24

25-27

28-30

> 30

See klassifikatsioon põhineb 62 uuringu põhjal koostatud ülevaatel, kus VO2max mõõdeti tervetel täiskasvanutel USA-s, Kanadas ja 7 Euroopa riigis. Allikas: Shvartz E, Reibold RC. Aerobic fitness norms for males and females aged 6 to 75 years: a review. Aviat Space Environ Med; 61:3-11, 1990.

Running Indexi väärtustes võivad olla päevased erinevused, mis tulenevad jooksutingimustest, näiteks pinnasest, mägedest, tuulest või temperatuurist.

Pikaajaline analüüs

Üksikud Running Indexi väärtused moodustavad trendi, mis ennustab teie edukust teatud vahemaade läbimisel.

Allpool olev tabel pakub välja jooksja maksimaalse pingutuse korral saavutatava teatud distantside läbimise kestuse. Tabeli tõlgendamiseks kasutage pikaajalisi Running Indexi keskmisi väärtusi. Ennustus on täpseim nende Running Indexi väärtuste puhul, mis on saadud võrreldava vahemaaga sarnastes kiiruse ja jooksutingimustes.

Running Index

Cooperi test (m)

5 km (h:mm:ss)

10 km (h:mm:ss)

21,098 km (h:mm:ss)

42,195 km (h:mm:ss)

36

1800

0:36:20

1:15:10

2:48:00

5:43:00

38

1900

0:34:20

1:10:50

2:38:00

5:24:00

40

2000

0:32:20

1:07:00

2:29:30

5:06:00

42

2100

0:30:40

1:03:30

2:21:30

4:51:00

44

2200

0:29:10

1:00:20

2:14:30

4:37:00

46

2300

0:27:50

0:57:30

2:08:00

4:24:00

48

2400

0:26:30

0:55:00

2:02:00

4:12:00

50

2500

0:25:20

0:52:40

1:57:00

4:02:00

52

2600

0:24:20

0:50:30

1:52:00

3:52:00

54

2700

0:23:20

0:48:30

1:47:30

3:43:00

56

2800

0:22:30

0:46:40

1:43:30

3:35:00

58

2900

0:21:40

0:45:00

1:39:30

3:27:00

60

3000

0:20:50

0:43:20

1:36:00

3:20:00

62

3100

0:20:10

0:41:50

1:32:30

3:13:00

64

3200

0:19:30

0:40:30

1:29:30

3:07:00

66

3300

0:18:50

0:39:10

1:26:30

3:01:00

68

3350

0:18:20

0:38:00

1:24:00

2:55:00

70

3450

0:17:50

0:36:50

1:21:30

2:50:00

72

3550

0:17:10

0:35:50

1:19:00

2:45:00

74

3650

0:16:40

0:34:50

1:17:00

2:40:00

76

3750

0:16:20

0:33:50

1:14:30

2:36:00

78

3850

0:15:50

0:33:00

1:12:30

2:32:00

↑ Back to top

Polari treeningkoormuse funktsioon

Treeningkoormuse funktsioon veebikeskkonnas polarpersonaltrainer.com näitab mugavalt ära, kui intensiivne teie treening oli ja kui palju aega on vaja täielikuks taastumiseks. See funktsioon aitab kindlaks teha, kas olete järgmiseks treeninguks piisavalt taastunud ning aitab teil leida tasakaalu puhkuse ja treenimise vahel. Veebikeskkonnas polarpersonaltrainer.com saate kontrollida oma täielikku treeningkoormust, optimeerida treeninguid ja jälgida oma edusamme.

Treeningkoormuse funktsioon võtab arvesse erinevaid tegureid, mis mõjutavad teie treeningute koormust ja taastumisaega. Nendeks teguriteks on näiteks südame löögisagedus treeningu ajal, treeningu kestus ja teie isiklikud omadused nagu sugu, vanus, pikkus ja kehakaal. Pidev treeningkoormuse ja taastumise jälgimine aitab teil ära tunda kehalise võimekuse piire, vältida üle- või alatreenimist ja kohandada treeningute intensiivsust ja kestust vastavalt päeva ja nädala eesmärkidele.

Treeningkoormuse funktsioon aitab teil kontrollida oma täielikku treeningkoormust, optimeerida treeninguid ning jälgida oma edusamme ja arengut. Funktsioon võimaldab erinevate treeningute võrdlemist ja aitab teil leida tasakaalu puhkuse ja treenimise vahel.

Täiendavat teavet treeningkoormuse kohta leiate veebikeskkonna polarpersonaltrainer.com menüüst "Help".

↑ Back to top